Search

Autoriseerimine

Autoriseerimine on REACH-määruse protsess, mille eesmärk vastavalt artiklile 55 on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad. Selleks peavad kõik autoriseeringut taotlevad tootjad, importijad ja allkasutajad analüüsima alternatiivide kättesaadavust ja kaaluma nendega kaasnevaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

Autoriseerimismenetlus on nn kontrollsüsteem ainetele, millel on eriti ohtlikud omadused ja mida lisaks

  • kasutatakse laialdaselt või
  • liigub Euroopa turul suurtes kogustes.

Selliseid ained ei tohi ilma vastava autoriseeringuta kasutada. Autoriseering tuleb aga taotleda ja see antakse ainult juhul, kui ettevõte suudab tõendada, et ainest tulenevad riskid on piisavalt ohjatud.

Aineid, mis võivad kuuluda autoriseerimisele, nimetatakse REACH-määruse mõistes väga ohtlikeks aineteks (SVHC – Substances of Very High Concern). Artikli 57 kriteeriumite alusel on väga ohtlikud järgmised ained:

  • 1A ja 1B kategooria kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained;

  • püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained, mis täidavad REACH-määruse XIII lisas sätestatud kriteeriume;

  • ained, mille kohta on teaduslike andmete alusel ja üksikjuhtumipõhiselt määratud kindlaks, et nad võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui eespool loetletud ainete mõju, näiteks endokriinseid häireid. 

Väga ohtlikud ained (SVHC ained) kantakse järk-järgult REACH-määruse XIV lisasse ehk autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu. Aine lisasse kandmisel määratakse kuupäev ("sulgemiskuupäev"), peale mida ei tohi tootja, importija ega allkasutaja ainet turule viia ega teatavateks kasutusaladeks kasutada juhul, kui ettevõte ei ole kõnealuseks kasutusalaks autoriseeringut saanud.

NB! Autoriseerimisnõude puhul puudub kogusepiirang. See tähendab, et XIV lisasse kantud aine kasutamiseks tuleb taotleda autoriseering sõltumata kasutatavast kogusest.

Autoriseerimine koosneb SVHC ainete põhjalikust hindamisest, misjärel hindamistulemusi arutatakse üksikasjalikult ja vastavalt sellele tehakse autoriseeringu andmise otsus.

Autoriseerimine koosneb neljast etapist. Tööstuse kohustused on seotud kolmanda etapiga. Kõigil huvitatud isikutel on aga võimalik anda oma panus ka autoriseerimise 1. ja 2. etappi.

1. etapp: SVHC ainete identifitseerimine (ametiasutused)

SVHC aineid saab identifitseerida ülevalpool kirjeldatud kriteeriumide alusel. Seda teevad liikmesriikide pädevad asutused või Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Komisjoni nimel, koostades XV lisas ettenähtud toimiku. Huvitatud isikud saavad esitada märkusi ainete kohta, mille kohta on koostatud toimik. Selle tulemusena koostatakse identifitseeritud ainete loetelu, milles sisalduvad ained võidakse määrata prioriteetseks („kandidaatainete loetelu”). ECHA avaldab loetelu ja uuendab seda regulaarselt.

2. etapp: tähtsuse järjekorra määramine (ametiasutused)

Seejärel seatakse kandidaatainete loetelus olevad ained tähtsuse järjekorda, et määrata kindlaks, milliste suhtes tuleks kohaldada autoriseerimisnõuet. Huvitatud isikud võivad esitada selle käigus märkusi. Kui tähtsuse järjekord on kindlaks määratud, otsustatakse:

* kas aine kohta kehtestatakse autoriseerimisnõue;

* milliste lisasse kantud aine kasutusalade kohta pole vaja autoriseeringut (nt seetõttu, et teiste õigusaktidega on juba kehtestatud piisav kontroll);

* "sulgemiskuupäev", millest alates ei tohi ainet enam ilma autoriseerimiseta kasutada.

3. etapp: autoriseerimise taotlemine (tööstus)

Autoriseerimistaotlus tuleb esitada kindlaks määratud tähtajaks iga kasutusala kohta, mis ei ole autoriseerimisnõudest vabastatud. Taotlus peab sisaldama muu hulgas järgmist:

* kemikaaliohutuse aruanne, mis hõlmab nende omadustega seotud riske, mille tõttu aine autoriseerimisele lülitati (kui seda ei ole juba esitatud registreerimistaotluse osana);

* alternatiivseid aineid või tehnoloogiaid käsitlev analüüs, sealhulgas vajadusel teave selliste alternatiivide väljatöötamiseks ettenähtud või käimasoleva uurimis- ja arendustegevuse kohta.

Kui analüüsist nähtub, et on olemas sobiv alternatiiv, peab taotleja esitama asendusplaani, milles selgitatakse, kuidas kavatsetakse asjaomane aine alternatiivsega asendada. Võimalike alternatiivide sobivust hinnatakse, võttes arvesse asjakohaseid aspekte, sealhulgas seda, kas alternatiivi kasutamise tulemusena väheneb üldine risk ning kas see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

Taotleja võib lisada oma taotlusesse sotsiaalmajandusliku analüüsi. Juhul kui taotleja ei suuda tõestada piisava riskikontrolli olemasolu ning pole olemas sobivat alternatiivi, on nimetatud analüüsi esitamine kohustuslik.

Iga taotluse eest tuleb maksta tasu.

ECHA esitab iga taotluse kohta ekspertarvamuse. Taotlejal on õigus nimetatud arvamust kommenteerida.

4. etapp: Autoriseerimise andmine (Euroopa Komisjon)

Autoriseerimine antakse juhul, kui taotleja suudab tõestada, et aine kasutamisest tulenevaid riske ohjatakse piisavalt. Piisava ohjamise tingimus ei kehti ainete suhtes, mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks künnist, ning püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste või väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete suhtes.

Kui riske ei ohjata piisavalt, võib autoriseerimise siiski anda juhul, kui tõestatakse, et selle sotsiaalmajanduslik kasu kaalub riskid üles, ning ei ole olemas sobivat alternatiivset ainet või tehnoloogiat.

Allolev joonis illustreerib lihtsustatud kujul eelpool kirjeldatud autoriseerimise etappe koos asjakohaste REACH-määruse artiklitega:

TEAVE ALLKASUTAJATELE

Allkasutajad võivad kasutada ainet ainult kasutusaladel, mille kohta on olemas autoriseerimine.

Selleks peavad nad:

* saama aine ettevõttelt, kellel on asjaomaseks kasutusalaks antud autoriseerimine. Kasutamisel tuleb kinni pidada asjaomase autoriseerimise tingimustest. Allkasutajad peavad teavitama ECHA-t autoriseerimisega aine kasutamisest;

* taotlema ise autoriseerimist aine kasutamiseks.

Kõik autoriseerimised vaadatakse läbi kindla aja tagant, mis määratakse kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

 

Lisainformatsioon

Autoriseerimismenetlust käsitlevad REACH-määruse sätted leiab määruse VII jaotisest

„Väga ohtlike ainete identifitseerimiseks XV lisa toimiku koostamise juhend“ (Guidance for the preparation of an Annex XV dossier on the identification of substances of very high concern) – ainult inglise keeles.

„Autoriseerimistaotluse koostamise juhend“ – eesti keeles (Guidance on the preparation of an application for authorisation inglise keeles)

Autoriseerimismenetluse etappe käsitlev ECHA veebileht ja autoriseerimismenetlust kirjeldav skeem

ECHA veebilehe autoriseerimist käsitlev menüü

Kandidaatainete loetellu lisatud ainetega seotud ettevõtte kohustuste inglisekeelne kokkuvõte ECHA veebilehel