Search

Jäätmed ja taaskasutamine

REACH-määruse artikkel 2(2) kohaselt ei loeta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/12/EÜ määratletud jäätmeid aineks, seguks või tooteks REACH-määruse artikli 3 tähenduses. 

Ühenduses taaskasutusse võetud ained, segu või toote koostisained kuuluvad REACH-määruse kohaselt registreerimisele. 

Taaskasutusse võetud ainetele on võimalik taotleda registreerimisest vabastust REACH-määruse artikkel 2(7)(d) kohaselt. 

REACH-määruse II, V ja VI jaotisest on välja arvatud II jaotise kohaselt registreeritud ained, mis esinevad kas ainena, segu või toodete koostisainena ning mis on ühenduses taaskasutusse võetud, kui

  1. taaskasutamisprotsessi tulemusena saadud aine on sama mis II jaotise kohaselt registreeritud aine ja
  2. II jaotise kohaselt registreeritud aineid käsitlev teave, mida nõutakse vastavalt artiklitele 31 või 32, on taaskasutava ettevõtte käsutuses.

Vabastuse saamisel on olulised järgmised etapid:

  • Taaskasutusprotsessi tulemusena saadud aine peab olema sama mistahes tegutseja poolt REACH-määruse kohaselt registreeritud aine. 

Aine peab olema Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) registreeritud ainete loetelus. 
Teabe allikas kust saada aine registreerimise staatuse kohta teavet on ECHA registreeritud ainete kohta teabe levitamise veebileht - http://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/registered-substances, nagu on kirjeldatud REACH-määruse artiklis 77(2)(e). Teave registreeritud ainete kohta avaldatakse vastavalt REACH-määruse artikli 119 sätetele. Esitatav teave hõlmab näiteks registreeritud aine nimetust – EINECS loetelu ainete korral – ning selle klassifikatsiooni ja märgistust. Mõningatel juhtudel ei pruugita aine nimetust selles teabeallikas avaldada, sest registreerija võib soovida seda internetis mitte avalikustada. Seetõttu võib juhtuda, et üksnes sellest teabeallikast ei piisa ainete samasuse üle otsustamiseks. Samuti ei pruugi selle teabeallika kaudu saada teavet registreeritud aines esinevate klassifikatsiooni mõjutavate lisandite koguse kohta, sest registreerija võib soovida hoida neid andmeid konfidentsiaalsetena.

Muud teabekanalid sõltuvad taaskasutamisega tegelevate käitajate või nende ühenduste initsiatiivist võtta ühendust aine tootjate või importijatega. Dokumendid, mida taaskasutamisega tegelevad käitajad saavad kasutada aine samasuse tuvastamiseks ning ohutusteabena, võivad olla ühenduse poolt ette valmistatud standardteabe vormis. Sellised standarddokumendid pakuvad mitmekülgset asjakohast teavet materjalide kohta, mis vastavad jäätmete lakkamise kriteeriumidele. See võib luua olukorra, kus tootja/importija vajab oma registreerimistoimikusse teavet jäätmete koguse ja koostise kohta, taaskasutamisega tegelev käitaja aga teavet registreeritud aine ohutuse kohta, et kasutada artikli 2(7)(d) vabastust.

  • Aine kohta, mis taaskasutusprotsessi tulemusena saadakse, peab olemas olema piisavalt teavet, et selle samasust saaks tõendada juba registreeritud ainega. Taaskasutusprotsessi tulemusel saadud aine tuleb identifitseerida. Piisav teave aine nimetamiseks ja identifitseerimiseks on REACH-määruse VI lisa 2. punktis „Aine identifitseerimine”. Aine nimetamine ja identifitseerimine toimub vastavalt juhendile ainete identifitseerimise ja nimetamise kohta


Hinnates, kas taaskasutusse võetud aine on sama mis varem registreeritud aine või kas on tegu eri ainetega, peavad taaskasutamisega tegelevad käitajad rakendama aine identifitseerimise juhendis toodud reegleid. Otsus peab põhinema põhikoostisosade samasusel. Teave lisandite kohta ei muuda üldjuhul samasuse otsust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et samasuse otsuse peavad tegema taaskasutamisega tegelevad käitajad ise, lähtudes kõikvõimalikust kättesaadavast teabest, näiteks teabest, mis tuleneb ainete identifitseerimise ja nimetamise juhendist. Ainete samasuse indikaatoreiks on ka ühesugused EINECS ja CAS numbrid. Tähelepanu peaks pöörama sellele, et koostise ja lisandiprofiili, sealhulgas ka lisandite osakaalu varieerumine aines ei pruugi tingimata tähendada, et tegu on eri ainetega. 

  • Juba registreeritud aineid käsitlev teave, mida nõutakse vastavalt artiklitele 31 või 32, on taaskasutava ettevõtte käsutuses


Aine taaskasutusse võtnud juriidiline isik peab tagama, et temale on kättesaadav teave registreeritud aine kohta ning et see teave vastab tarneahela teabevahetuse reeglitele.
See tähendab, et aine taaskasutusse võtnud juriidilisele isikule peab olukorrast olenevalt olema kättesaadav üks alljärgnevaist:

  • registreeritud aine ohutuskaart, nagu on nõutud REACH-määruse artikli 31 lõikes 1 või artikli 31 lõikes 3 ning millele on vajaduse korral lisatud registreeritud aine kokkupuutestsenaariumid;
  • muu piisav teave, mille alusel on kasutajal võimalik võtta kaitsemeetmeid registreeritava aine kohta, nagu sätestab REACH-määruse artikli 31 punkt 4, juhul kui ohutuskaart ei ole nõutav; või

    • olemasolu korral registreerimisnumber, aine staatus REACH-määruse autoriseerimisprotsessis, REACH-määruse alusel kehtestatud piirangute üksikasjad ning muu vajalik teave aine kohta, mida läheb tarvis asjakohaste riskijuhtimismeetmete tuvastamiseks ja kohaldamiseks kooskõlas REACH-määruse artikli 32 lõikega 1.


Kui eeltoodud loendi esimene punkt (ohutuskaart) välja arvata, ei ole selles ettekirjutuses täpsustatud, mis kujul peab selline teave olema taaskasutamisega tegelevale käitajale kättesaadav. Sätte eesmärk on võimaldada taaskasutamisega tegelevatel käitajatel viia oma tegevus vastavusse REACH-määruse IV jaotise nõuetega. Selline teave peab olema kättesaadav üksnes ainete ja nendes sisalduvate lisandite kohta. Seevastu üksnes lisandeid puudutav teave ei pea olema kättesaadav.

Taaskasutamisega tegelevatele käitajatele tavaliselt ohutuskaarte ega muud ohutusteavet REACH-määruse IV jaotise raames ei edastata. Selleks, et saada REACH-määruse artikli 2(7)(d) alusel vabastust registreerimiskohustusest, peab nõutav teave olema neile siiski kättesaadav. Nõudmise korral peavad need ettevõtted ohutuskaardid kas ise koostama või leppima olemasolevate ohutuskaartide omanikega kokku, et kasutavad nende ohutuskaarte. Et edasised õigusnormid selle kohta puuduvad, on see taaskasutusse võetud aine tootja ülesanne. Taaskasutamisega tegelev käitaja võib kasutada mis tahes kättesaadavat teavet, alustades ECHA  veebilehel oleva ja kooskõlas REACH-määruse artikliga 119 avaldatud teabega, kuid ta peab tagama, et ta ei riku mingeid omandiõigusi. Olemasolevat ohutuskaarti kasutades peab käitaja seetõttu veenduma, et ta juurdepääs teabele on seaduslik ning tema taaskasutusse võetud aine ohuprofiil on selle olemasoleva ohutuskaardiga piisavalt kaetud. Sama kehtib vajaduse korral ka muu ohutusteabe kohta. Taaskasutamisega tegelevatel käitajatel soovitatakse pöörduda asjakohaste ettevõtete ühenduste poole, kes võivad mängida olulist rolli oma liikmetele standardteabe ettevalmistamisel. 

Soovides saada vabastust registreerimiskohustusest, peavad taaskasutamistoiminguid läbiviivad käitajad võimalikult kindlalt tagama, et neil on olemas juurdepääs teabele, mis on kogutud registreeritud aine kohta REACH-määruse nõudmistele vastamiseks ja mis võimaldab korrektselt dokumenteerida, et neil on REACH-määruse artikli 2(7)(d) alusel õigus vabastusele. Kui taaskasutamisega tegeleval käitajal puudub juurdepääs varem registreeritud ainet puudutavale asjakohasele teabele, ei saa ta loota REACH-määruse artikli 2(7)(d) vabastusele ning peab taaskasutusse võetud aine ise registreerima. 

Lisateave:
Jäätmete ja taaskasutusse võetud ainete juhend 
Guidance on waste and recovered substances